Kui ma kunagi astusin ülikooli ja seejärel
naiskorporatsiooni, siis ma ei mõelnud naiselikkuse teemal üle eriti palju[1]. Aga siis ma hakkasin
arenema. Teate seda lugu, kuidas seelikud ootamatult hakkavad kapis paljunema
ja kingadele kasvavad kontsad alla…
Foto: Kaspar Roost
Ja siis mul tekkis küsimus, et miks on Eesti avalikkuses
nii vähe naiselikke naisi? Kõige naiselikum, keda ma tol hetkel teadsin ja oskasin määratleda, kuulus samasse
organisatsiooni ;)
See teekond sai alguse 18. aastat tagasi. Ka täna on minu kapis seelikuid ja kleite kordades enam kui pükse. Aga ma enam ei tea, mis asi on naiselikkus.
Ühes huvitavas FB vestluses lugesin erinevate inimeste kommentaare naiselikkusele (no nt puhas, korrektne, hoolitsetud, emalik, teistest hooliv), aga kõiki neid sõnu oleksin saanud ma üle kanda ka mehelikkusele (ka mees võiks olla puhas, korrektne, hoolitsetud, isalik, teistest hooliv).
Mõte hüppas minu viimase aja lemmik piiblitsitaadi juurde: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga! Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast.“
Minu jaoks on see inimese kõige olulisem teekond. Esmalt armasta iseennast, siis saad armastada oma ligimest. Tee seda. Ja viimaks armasta Jumalat või kui sinu religioonis on kõrgemal jõul mingi teine nimetus, siis armasta seda. Armasta lisaks inimestele ka miskit, mis on meist üle, on meist kõrgem.
Ja see käib inimese kohta. Nii naise kui mehe.
Vaadake enda ümber. Nii palju naiselikke naisi. Ja mehelikke mehi. Aga defineerida ma seda enam ei oska. Tuleb rebastundi minna...
Ühes huvitavas FB vestluses lugesin erinevate inimeste kommentaare naiselikkusele (no nt puhas, korrektne, hoolitsetud, emalik, teistest hooliv), aga kõiki neid sõnu oleksin saanud ma üle kanda ka mehelikkusele (ka mees võiks olla puhas, korrektne, hoolitsetud, isalik, teistest hooliv).
Mõte hüppas minu viimase aja lemmik piiblitsitaadi juurde: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga! Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast.“
Minu jaoks on see inimese kõige olulisem teekond. Esmalt armasta iseennast, siis saad armastada oma ligimest. Tee seda. Ja viimaks armasta Jumalat või kui sinu religioonis on kõrgemal jõul mingi teine nimetus, siis armasta seda. Armasta lisaks inimestele ka miskit, mis on meist üle, on meist kõrgem.
Ja see käib inimese kohta. Nii naise kui mehe.
Vaadake enda ümber. Nii palju naiselikke naisi. Ja mehelikke mehi. Aga defineerida ma seda enam ei oska. Tuleb rebastundi minna...
Comments
Post a Comment