Kellega ja millal me ennast võrdleme? Kolleegidega
tööasjus, teiste emade (isadega) kasvatusalal, sõpradega iseennast
humoristi/hea sõbra/vms kategoorias. Miks me seda teeme? Sest… see lihtsalt
juhtub.
Näiteks, ärkad hommikul ja sul tekib lapsega tüli mingi
totaaljaburduse osas (nt palub 3ne sul piima krõbuskite pealt ära võtta ja
krõbuskid ära kuivatada või keeldub kümnene lihtsalt voodist välja ronimas). On
hommikuid, kus sa suuda kõik armastavalt ja huumoriga lahendada ja on
hommikuid, kus iga selline asi triggerdab sind koheselt. Oletame, et oli see
teine hommik. Ja siis avad sa tööle jõudes sotsiaalmeedia ja kohtad seal oma
sõpru erilise armastusega oma lapsi kasvatamas ja sul tekib võrdluspilt, kus sa
iseendale ei meeldi.
Mis aga tegelikult juhtus? Sa võrdlesid iseenda
madalseisu teise võiduga. Nii nagu arvamusfestivalil inimvõimete piiride üle
arutledes tuli jutuks, et need, kellel on robotjalad ja jooksevad maratoni, ei
tohiks võistelda tavajalgadega samas kategoorias (kuna robotjalal võib lausa
olla eelis), siis samamoodi ei ole mõistlik võrrelda iseenda elusituatsioone
lühiajalises valemis.
Üks koht, kus me veel pidevalt võistleme, on kool.
Kahjuks. Võistlemine koolis oleks päris ok, kui see toimuks vaid võistlemises
iseendaga, kuid kahjuks võrdleme me koolis endid pidevalt nimelt kaaslastega, nii akadeemilises
kui khuul olemise tasandis. Kuigi on teada, et võistlussituatsioonis me
tegelikult eriti midagi uut ei õpi. Kui siis ainult paremini teisi ära petma,
kui targad ja ilusad me oleme. Aga ajus suurt muutust ei toimu.
Ja see on ka põhjus, miks ma armastan lasteaia liitrühmi
– seal on lapsed loomupäraselt eri vanustes ning 3ne ja 7ne ei peagi kogu aeg
omavahel võistlema, vaid igaühel on ruumi olla.
Kellega end võrdlesid täna sina?

Otsereportaaž Soomest teoloogiakonverentsilt. Esinejapuldis kõneleb üks kohalikke parimaid vanatestamentlasi ja heh, muidugi (!) leian end mõtlemas, miks mina ei oska sellise elegantsiga puusalt Piibli kirjakohti tulistada ja mida ma lõpuks üldse seal ülikoolis omandasin:) Ja rongis on igal teisel naisel palju ägedam outfit jne. Võrdlused on nii igapäevased, et sageli jäävad isegi tähelepanuta. Mõned absurdsemad jäävad meelde ja heal juhul ajavad vaid naerma, halval juhul rikuvad päeva.
ReplyDeleteNii on, kas pole. Ja veel kui keegi peaks konverentsil elegantselt nalja viskama ja sul ei tule sel hetkel ühtegi head mõtet pähe...
Delete