Haridus on püha

Käesoleval nädalal kooli alguse puhul mõtiskleme haridusest ning palume õnnistust alanud kooliaastale. Varalahkunud Marju Lepajõe kõneleb oma ööülikooli saates, mida soovitan kõigil järelkuulata, et haridus on püha. Seda eriti eestlastele. Me oleme hariduseusku, kuna oleme alati püüdnud ennast välja rabeleda igikestvast ringist, mis toob meid ikka ja tagasi raske töö juurde. Kuid kas ikka oleme või kas on seda teinud kõik? On ju ikka olnud ka neid, kes ei tahtnud oma last linna õppima saata, sest seal teatavasti õpitakse hobusevargaks. Või ka neid, kes kord juba haljale oksale jõudnud, ei pidanud või ei pea ka praegu haridust enam vajalikuks, tähtsamad olid head kombed ja oskus käituda. Aga siiski on haridus eestlase jaoks midagi püha ning 1. september kuupäev, mille muutmine otsekui pühaduseteotus.

Mida tähendab püha? Seda võib võtta kui midagi jumalikule eraldatud, midagi kõrgemale väele pühitsetut. Aga ka etümoloogia sõnaraamatut appi võttes midagi sügavat austust väärivat.

See on üks huvitav kombinatsioon. Kas tõesti on haridus iseeneses sügavat austust väärt või on seda ikkagi miski, mida püütakse haridusega saavutada, Kas haridus on subjekt või objekt? See on tegelikult sama küsimus, kui see, et kas me õpime selleks, et saavutada midagi suuremat, noh näiteks, et saada hea töökoht või on õppimine ka ise protsess, mida väärtustada, sest mine sa tea, äkki me ei elagi nii kaua, et tööle minna.

Mis on aga kindel on see, et haridus on alati kantud väärtustest. Enne kui me õpetame ainet, õpetame me läbi oma eeskuju inimeseks olemist ja suureks saamist. Nii et need, kelle jaoks tähtsad olid head kombed ja oskus käituda, küllap väärtustasid nemadki haridust. Lihtsalt veidi teises kastmes.

Nii et küsimus on ka, milline haridus on püha? Kas see, mille saame kodust või koolist, sõpradelt või huviringist, raamatust või youtube´ist, filmidest või ajalehest. Küllap ei saa neid tänases päevase enam tükeldada, haridus on terviklik kasvamine. On juba esimene haridusminister, teoloog ja ülikooli kunagine prorektor Peeter Põld sõnastanud, et „kasvatus on teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimlisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk.“

Seega kutsungi ma teid mõtterännakule läbi nädala, kas haridus on püha ja kui jah, siis miks ta seda on ja mida see pühadus meie jaoks tähendab.

St Scholastica

Palvetame: Taevane isa, me täname sind Eestimaa koolide eest. Õnnista ja hoia kõiki õpetajaid ja õppijaid. Hoia perekondi, kes oma lapsi haridusteele saadavad ja neid sellel teel toetavad. Õpeta meid märkama muresid ja neile adekvaatselt reageerima. Aita meid igal päeval märgata ja olla olemas üksteise jaoks ühisel teel kasvades ja õppides. Aamen