Alusharidus on püha

Eile alustasin mõtisklusi sellest, et haridus on püha. Täna alustan liikumist mööda haridusteed ning mõtisklen selle üle, et ja kas alusharidus on püha.

Mõisteselguse mõttes siis räägime lasteaia ajast või vanusest kuni 7 eluaastat. See on aeg, mil lapse areng on sõna otseses mõttes pöörane. Väga palju sellest, mis on lapse ümber sellel ajaraamistikul, mõjutab tema väärtushinnanguid ja väärtusruumi. Siin tuleb kindlasti öelda, et see ei ole fataalne, see on loomulikult muudetav, kuid selle muutmine on palju keerulisem ja ajamahukam kui õige keskkonna valimine just selles ajaraamistikus.

Niisamuti on lood ka jumalapildi kujunemisega. See, milline on meie kiindumussuhe turvalise täiskasvanuga elu esimestel aastatel, see mõjutab väga palju meie suhet Jumalaga. Nii nagu me ka Piiblis või läbi kogu ajaloo võime vaadelda, milline on olnud isa roll perekonnas või milline on olnud tüüpiline isa-lapse suhe, see on mõjutanud ka meie arusaama Jumalast. Kas tegu on armastava, kuid karistava persooniga, kas tegu on kaitsva isikuga või kellenagi, kes nagu oleks ja valitseks, aga keda näha üldse ei ole.

Tänasel päeval võime öelda, et pigem vaatleme me laiemalt – millised on üldse suhted, mis last ümbritsevad. Nii perekonnas, lasteaias, sõpruskonnas, meediaruumis, mida laps tarbib. Mis on need alusväärtused, mis laps oma esimestel eluaastatel kogeb, millised mustrid ta ära õpib ja oma seljakotti talletab. See kõik mõjutab nii tema toimimist inimesena kui tema arusaama maailmast ja üleloomulikust. Millistest lugudest me Piiblis alustame ja millise lisatähenduse me anname. Kuidas vastame laste küsimustele.

Minu poeg on hetkel selles eas, kus küsimusi sajab selga sõna otseses mõttes laviinina ja kõige erinevamatest nurkadest. Algselt olid need küsimused maailma toimimise kohta, kuni Lõvikuninga loo kaudu jõudsime teemani kurjus. See oli temajaoks midagi abstraktselt arusaamatut ning nõudis pikka ja korduvat selgitamist. Misasi see ikkagi on? Miks on osad kurjad? Eks endalgi tekib küsimus, miks on keegi kurjaks muutunud? Mis teda selleks ajendab? Laste puhul me kõneleme üha enam, et ei ole olemas halbu lapsi, on olemas halvad teod. Aga kuidas on lood täiskasvanutega?

Need kõik on küsimused, millega me tegelema eelkoolieas. Me õpime maailmast üldiselt aru saama, kuigi veel üpris muinasjutulisel moel. Maailm on üks imeline paik ja oleks hea kui me suudame lastes selle imelisuse säilitada.

Fulghumil on tore lugu, mis kõneleb järgmist:

„Kõik, mida ma tõesti pean teadma, kuidas elada ja mida teha, kuidas olla, õppisin ma lasteaias. Seal õppisin järgmised asjad.

·         Jaga kõike.

·         Mängi ausat mängu.

·         Ära löö teisi inimesi.

·         Pane asjad sinna tagasi, kust võtsid.

·         Korista enda järelt.

·         Ära võta asju, mis ei kuulu sulle.

·         Palu andeks, kui oled kedagi solvanud.

·         Enne söömist pese käed puhtaks.

·         Tõmba WC-s vesi peale.

·         Väikesed saiakesed ja külm piim on head.

·         Ela tasakaalukalt – õpi midagi ja mõtle midagi ja joonista ja maali ja laula ja tantsi

·         Ja tee iga päev natuke tööd

·         Pärast lõunat tee väike uinak.

·         Kui lähed maailma, ole ettevaatlik liikluses, hoia teistel käest kinni ja püsi teiste juures.

·         Märka imet.

Foto: Nele Tammeaid

Palvetame. Taevane Isa, me täname Sind Sinu imelise loomingu eest. Sa oled loonud igaühe meist oma näo järgi ja kogu maailma kohaks, kus ühiselt imestada ja tunda rõõmu oma olemise eest. Anna meile oskus minna läbi elu vaadeldes seda maailma lapselikult avatud silmade ning meelega. Aamen