Kas ma olen halvem/parem/ilusam/kehvem.... eriti kehv olen ma...

Kellega ja millal me ennast võrdleme? Kolleegidega tööasjus, teiste emade (isadega) kasvatusalal, sõpradega iseennast humoristi/hea sõbra/vms kategoorias. Miks me seda teeme? Sest… see lihtsalt juhtub.

Näiteks, ärkad hommikul ja sul tekib lapsega tüli mingi totaaljaburduse osas (nt palub 3ne sul piima krõbuskite pealt ära võtta ja krõbuskid ära kuivatada või keeldub kümnene lihtsalt voodist välja ronimas). On hommikuid, kus sa suuda kõik armastavalt ja huumoriga lahendada ja on hommikuid, kus iga selline asi triggerdab sind koheselt. Oletame, et oli see teine hommik. Ja siis avad sa tööle jõudes sotsiaalmeedia ja kohtad seal oma sõpru erilise armastusega oma lapsi kasvatamas ja sul tekib võrdluspilt, kus sa iseendale ei meeldi.

Mis aga tegelikult juhtus? Sa võrdlesid iseenda madalseisu teise võiduga. Nii nagu arvamusfestivalil inimvõimete piiride üle arutledes tuli jutuks, et need, kellel on robotjalad ja jooksevad maratoni, ei tohiks võistelda tavajalgadega samas kategoorias (kuna robotjalal võib lausa olla eelis), siis samamoodi ei ole mõistlik võrrelda iseenda elusituatsioone lühiajalises valemis.

Üks koht, kus me veel pidevalt võistleme, on kool. Kahjuks. Võistlemine koolis oleks päris ok, kui see toimuks vaid võistlemises iseendaga, kuid kahjuks võrdleme me koolis endid pidevalt nimelt kaaslastega, nii akadeemilises kui khuul olemise tasandis. Kuigi on teada, et võistlussituatsioonis me tegelikult eriti midagi uut ei õpi. Kui siis ainult paremini teisi ära petma, kui targad ja ilusad me oleme. Aga ajus suurt muutust ei toimu.

Ja see on ka põhjus, miks ma armastan lasteaia liitrühmi – seal on lapsed loomupäraselt eri vanustes ning 3ne ja 7ne ei peagi kogu aeg omavahel võistlema, vaid igaühel on ruumi olla.

Kellega end võrdlesid täna sina?